Hiljuti Film teemas

Aasta 2011 hakkab otsa saama ja lõpule jõudis ka tänavune kriitikakonkurss NOORTE KRIITIKUTE LUUBI ALL. Eile kogunesid korraldajad, osalejad ja muidu huvilised Tallinna Keskraamatukogu saali, et konkursist kokkuvõtteid teha, vestlusringis erinevate kunstivaldkondade kriitika erinevuste üle arutleda, ja vahelduseks kuulata, kuidas konkursi korraldajate osalusel tegutsevad koosseisud MeelisLaulud ja Elvins Tales musitseerivad.

Loomulikult olid õhtu põnevaimad hetked need, mil anti teada võitjate nimed. Olgu need ka siin ära toodud.

Konkursi II etapi jooksul Muusikaosakonna veebipäevikusse laekunud tekstidest pidas žürii kohaseks auhinnata ainult ühte, seega:

parimaks blogitasandi kirjutiseks konkursi II etapil hindas žürii üksmeelselt Kirjutaja tantsu- ja filmiteemalist arvustust "PINA"

Konkursi II etapi jooksul www.luubiall.ee lehe kaudu konkursile laekunud A-tasandi tekstide hulgas rõõmustas žüriid kunstivaldkondade paljusus, mida võistlustöödes kajastati, ning see avas palju meeldivaid perspektiive konkursi jätkamiseks ka tulevikus. Valdkonniti anti välja eraldi auhinnad muusika, tantsu ja filmi alal.

Auhindamisest kahes vanusegrupis otsustati siiski loobuda ning tantsu ja filmi valdkondades loobuti ka esikolmiku määratlemisest. Võrdselt parimateks loeti kummaski valdkonnas kaks teksti:

Tants

Maivi Kärginen "Ühes odavas Argentiina baaris..."

Marie Pullerits "Kaasaegsuse poole püüdlev Jevgeni Panfilovi Ballett festivalil "Kuldne Mask Eestis""

Film

Kadri Rood ""Idioot" ehk kuuldused postmodernismi surmast on liialdatud"

Pirjo Leek "Selgevärviline aegluubis pilguheit õhkamise ajalukku ja tänapäeva"

Muusikateemaliste kirjutiste hulgas fikseeriti ka paremusjärjestus:

I koht

Pärtel Toompere "Jõulumuusikat läbi viie sajandi - kas mitte liiga palju?"

II koht

Reet Ristmägi "Milleks näkku, kelle näost?"

III koht

Hele-Maria Taimla "Sügisõhtune leelotamine" 

Keerukamaks osutus olukord interdistsiplinaarses ja kunsti valdkonnas. Pärast kaalumist otsustati nende valdkondade töid hinnata ühiselt, sest kunstiteemaliste tekstide hulgas leidus nii valguskunsti kui muusikaga seotud kirjutisi, ja samas oli interdistsiplinaarse valdkonna tekstide hulgas üles antud kirjutis, mis puudutas nii skulptuuri kui installatsiooni või isegi häppeningi valdkonda.

Üks autor, Urmas Lüüs, paistis teiste seast silma süvitsi mineva ja analüüsiva, kontekste ja tähendusi laiemalt märkava ja haarava tekstiga ning pälvis selle eest esikoha. Eriauhinna vääriliseks peeti Maarja Hindoalla kirjutist, mis lähenes kunstiloomele nö. seestpoolt, kajastades kunsti sündi oma kirjutises põneva protsessina.

Kunst ja interdistsiplinaarne valdkond 

I koht

Urmas Lüüs "Kristina Normani kuldskulptuur projektist "After-war""

II koht

Mariam Selge "Edukas ebanäitus"

III koht

Kalle Keskrand "Valguskunst Tallinna sügiseses linnaruumis"

Eriauhind

kunsti loomise protsessi haarava kirjelduse eest

Maarja Hindoalla

Kuna konkurss hõlmas peaaegu tervet 2011. aastat, vaadati üle kogu konkursile laekunud tekstisaak ning tunnustati aktiivsemaid ja mitmekülgsemaid kirjutajaid, kes konkursil olid osalenud vähemalt kolme tekstiga ühes valdkonnas või kokku vähemalt kahe tekstiga kahes erinevas kunstivaldkonnas. Tunnustati ka ühes kirjutises mitut kunstiala hõlmavate võistlustööde autoreid.

Aktiivse ja mitmekülgse kriitiku tunnustuse pälvisid:

Maivi Kärginen (kokku 4 teksti kunsti, interdistsiplinaarse teatri, muusika ja tantsu valdkonnas)

Marie Pullerits (kokku 3 teksti interdistsiplinaarse teatri, tantsu ja filmi valdkonnas)

Mariam Selge (kokku 2 teksti tantsu ja kunsti valdkonnas)

Maarja Hindoalla (kokku 2 teksti filmi ja kunsti valdkonnas)

Marion Pärtin (kokku 2 teksti kunsti ja filmi valdkonnas)

Aktiivse kriitiku tunnustuse pälvisid:

Helen Nõmm (4 teksti muusika valdkonnas, sh. 1 intervjuu)

Pärtel Toompere (3 teksti muusika valdkonnas)

Monika Tomingas (3 teksti tantsu valdkonnas)

Süvitsi mineva kriitiku tunnustuse pälvisid:

Urmas Lüüs (kunsti mõju ühiskonnale, kunsti seostamine poliitika, religiooni, sotsioloogia ja semiootikaga)

Reet Ristmägi (muusika valdkonna seostamine filosoofia ja kirjandusega) 

Meelis Ojasild (muusika valdkonna seostamine filosoofia ja psühholoogiaga)

Rait Rosin (kunsti seostamine filosoofiaga)

Katrin Kosenkranius (kunsti seostamine ajaloo ja semiootikaga)

Osa võitjaid on oma auhinnad juba kätte saanud, teistega võetakse ühendust! Lähiajal lisame ka statistikat ja žürii liikmetelt kogutud tagasisidet konkursi kohta.

Dokumentaal(?)film "Pina" (Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia 2011), režissöör ja stsenarist Wim Wenders, produtsent Jeremy Thomas.

Alati polegi sõnaderohkust vaja. Seda tõestas ka Pina Bausch oma loominguga.

Eelmisel aastal ootamatult pauguga ehk äikesetormiga lõppenud Viru Folgi festival algas seekord tasa ja targu. Esimene esineja Violin Violence ei kujutanud kurjakuulutavale nimele vaatamata endast mingit ohtu ning samal ajal Rahvamajas näidatud filmis Müramuusika oli peakangelaseks politseinik, kes armastas üle kõige vaikust.

See-eest on külastajail aasta-aastalt tekkinud järjest enam võimalusi Viru Folgi ajal endale põnevaid tegevusi leida. Uudne on võimalus osaleda süsta- ja haabjamatkadel nii Kuradisaarele kui Mohni saarele. Eelmisele aastale sarnaselt käiakse Käsmu poolsaarel nahkhiireretkel, samuti võisid huvilised eile õhtul minna asjatundja juhendamisel linde pildistama.

Esimese päeva muusikaliseks kõrghetkeks jäi minu jaoks Jaak Sooääre ja Tuule Kanni "üsna vaikne duo" nagu nad end mõni aeg tagasi ansamblina nimetasid. Nüüd seda nime ei kasutatud, aga helid olid ikka sama mõtlikud ja vagurad, ning seepärast sobis minu meelest just see koosseis Käsmu tillukesse kirikusse kõigist varasemail aastail kuuldud artistidest paremini. Ühtlasi esitleti duo teist heliketast "Teisele kaldale" ning iga soovija võis otse esinejailt ahjusooja CD osta ning autogrammid pealekauba saada.

Head Muusikaosakonna veebipäeviku lugejad ja kriitikakonkursil osalejad!

Mul on rõõm teatada, et konkursi I etapi võistlustööd on žürii poolt läbi loetud, hinnatud ja võitjad selgunud! Paraku sekkus I etapi jooksul konkursi käiku juba häirinud kotermann taas korraldajate tegevusse ja nii tekkisid võistlusel juba mitmendat korda viivitused, sedapuhku tulemuste selgumisel. Vabandan korraldajate ja žürii nimel kõigi osalejate ees!

Nüüd aga kriitikavõistluse "Noorte kriitikute luubi all" tulemustest. Kriitikakonkursile I etapi lõpuks laekunud tekstid üle vaadanud, leidis žürii, et:

1) A-(ehk poolprofessionaalse) tasandi tekste oleks otstarbekam hinnata kahes suuremas grupis: muusika valdkonna tekstid eraldi ja kõik ülejäänud valdkonnad (ehk interdistsiplinaarne, tants, kunst, film) koos. Ühtlasi otsustati hinnata nooremat ja vanemat vanusegruppi koos, sest mitmedki nooremad kirjutajad olid oma tasemelt vanemate kirjutajatega vähemalt võrdsed, seega puudus vajadus neid vanuse tõttu eelisolukorda seada.

Sel moel moodustunud muusikatekstide gruppi kuulus 13 teksti 10-lt autorilt, interdistsiplinaarsete tekstide gruppi 8 teksti 7-lt autorilt. Esikolmikusse jõudnud tekstide vahel otsustati täpsemat paremusjärjestust mitte määrata, sest nii tekstid kui (muusikatekstide puhul ka) kirjutajate vanus olid liialt erinevad.

Parimateks osutusid muusika valdkonnas:

Helen Hindpere "Jazzimaal kui ruum, kohtumispaik, võimalusteväli ja unistus"
Tema tugevaimaks küljeks oli viimistletud ja kujundlik keel, millega ta tegi "silmad ette" suuremale osale vanemas vanuserühmas kirjutanuile.

Pärtel Toompere "Ei vea neil kohe üldse"
Tegemist on tema noorusele vaatamata ühe pädevaima muusikaarvustajaga meie konkursantide hulgas.

Helen Nõmm "Boheemlased Estonia teatri laval"
Oma valdkonda hästi tundev kogemustega arvustaja.

Parimad kirjutised interdistsiplinaarses valdkonnas:

Meelis Ojasild "Muusikakriitikast hermeneutika ja psühholoogia näitel" (interdistsiplinaarne, juba avaldatud Müürilehes)

Mariam Selge „Musketärid ebatavalises vormis" (tants)

Maarja Hindoalla „Lõks on seatud, ent rotti pole näha" (film)

Eriauhind: Maivi Kärginen "Soovite teatrit? „Jaa" (d) palun!" (interdistsiplinaarne)

2) B- (ehk blogi-)tasandi paremusjärjestus pandi paika siiski mõlemas vanuserühmas eraldi.

Täiskasvanute hulgas kuulub

I auhind Marie'le kirjutise "Kaleidoskoobikaos Poe' vaimus" eest

II koht ja julge kriitiku eriauhind S.a.K.u.'le "Kaka ja kapriisitt" eest

III koht Monika kirjutisele "Casanova"

Kõige stiilipuhtamalt blogiliku kirjutise eest otsustati anda isikliku vaatenurga eriauhind Viivele kirjutise "Nestor ja minu lugu" eest.

Nooremas vanusegrupis peeti auhinna vääriliseks ainult Hanna-Greta kirjutist "Mayra Andrade Tallinnas Nokia Kontserdimajas".

Blogitasandi nooremas vanusegrupis pärssis konkursil osalenud autorite pädevust vähene kontserdilkäimise kogemus, mida kohati oli tunda ka antud vanusegrupi võidutöös. Siiski oli võitnud kirjutis küpsem kui kõik teised B-tasandi noorema vanusegrupi tekstid.

Võitjatega võetakse ühendust. Auhinnad ootavad võitjaid alates 26. juulist Tallinna Keskraamatukogu muusikaosakonnas aadressil Estonia pst. 8.

Vabandan veelkord kõigi osalejate ees konkursi I etapi tulemuste hilinemise pärast!

Loodame siiski, et viivitused pole peletanud võistlejate kirjutamisindu ning ootame nende töid ka kriitikavõistluse "Noorte kriitikute luubi all" II etapil! Tööde esitamise viimane tähtaeg on 31. oktoober 2011!

"Kinnunen"

Ruut Pictures 2007

Rez. Andri Luup

Tuleb tunnistada julgust lavastada film, milles kandvat rolli mängib kahe soome-ugri keele sarnasusel põhinev huumor. Nii delikaatsel teemal nagu rahva kõige püham, kallim ja nagu uhkusega väidame, maailma ilusaim - emakeel...kas sobibki sel teemal nalja visata? Aga  tõsielu-komöödia „Kinnunen" just seda teebki; mänguliselt, sooja huumoriga - peites „võtme"  grotesksesse, puäntiderohkesse janti.

Allapoole vööd ja üle parda -nalja saab filmis nagunii. Seksituristide äpardused võõral maal võivad pakkuda äratundmisrõõmu ka neile, kes ei mõista kahe sugulasrahva ja naabrusega seotud eripärasid, kes pole kunagi proovinud „pool tundi olla soomlane " - isegi ebakaines olekus mitte.

Lühidalt - Kinnunen on üks vahva, kergelt punetava ninaga Soome mees, kes saabub eriskummalisel viisil  „Romantika" pardalt otse suvisesse Tallinna, et leida üks korralik Eesti naine...püsisuhte eesmärgil. No mida veel.

Niisiis: Kas Eesti keele intensiivkursusest  piisab, et üks aeglane, äsja alkoholiga lõpparve teinud endast lugupidav Soome mees leiaks endale „blondi mittesuitsetava" Eesti naise?

- kas peadpööritavate seikluste tulemusena on lõpuks üks tubli Eesti naine ja „fantaasiaga"  Soome mees kahekesi magamistoas....? Vaadata ja imestada tasub veel ja veel.

Fin...Fun... Rakkaus... Või...hea kui aeg-ajalt tuletab keegi meelde, et on asju, mida pole võimalik sõnadega väljendada...mitte üheski keeles. „Kinnuneni" meeskonnal igatahes õnnestub see trikk suurepäraselt.

Imestada võib ka näitlejate valiku puhul ja nautida õnnestunud segasalatit-kompotti : ) Tõeline tulesäde ja „kurja juur"- loomulikult leidlaps ise, peaosaline Juha Kinnunen (Sesa Lehto). Koos sarmika eesti keele õpetajanna Õie Kannikese (Maria Peterson) ja lugematul arvul vahvate tuntud ja vähemtuntud kõrvalosaliste-näitlejate seltskonnaga saavutavad nad  pooleteise tunnise filmi jooksul oma siiruse, lihtsuse ja loomulikkusega selle, millest  unistab iga näitleja...nad ...vallutavad lihtsalt tee vaataja südamesse. Pole karakterite hulgas ka  moodsatele muinasjuttudele traditsioonilist „head" ja „halba". Kõik tegelaskujud - alates taksojuhtidest, rokkivatest seksituristidest kuni silmatilkadega jooke temmivate lõbunaisteni on oma koomilises pahelisuses kuidagi sümpaatsed. Nagu inimesed elus ikka.

Inspiratsiooni ja loomingulist põlemist on tunda kõigis filmi õnnestumise puhul olulistes nüanssides. Väga hea operaatoritöö, ideaalselt pulssi hoidev muusika (Tõnis Leemets) - maitsekas, vihjeteküllane dialoog pildi ja heli vahel...perfektne.

Ehk siis teisisõnu - „Kinnuneni"- teami  kokkusaamisel on olulist rolli mänginud Õnnelik Juhus ja Tõelise Muusa puudutus. Ilmselt tabab see kõiki häid kunstnikke, oma ala meistreid. Järgitud on kas siis teadlikult või alateadlikult iidse idamaise „sõjakunsti" reeglit - minimaalsete vahenditega on saavutatud maksimaalne tulemus.

„Kinnuneni" taolise fenomeni puhul võib ainult rõõmustada, kui teisejärguline on „materiaalne baas" - võib ju võrrelda Eesti uuemate filmide eelarveid, eriefekte...Hindamatuks aardeks osutub ikka ja alati hoopis inimfaktor.

Soome keel võib Tallinna ööelu taustal tunduda väga naljakas... Kuid lüüriline laul õrna naishääle esituses kõlab lihtsalt ja kaunilt, see mõjub palsamina peale "külma-kuuma-dušši", kui lõputiitrite-rong aeglaselt liikvele läheb.

Ja kui filmi lõppedes tunduski, et  pääsesite naerupisaratest kuivalt, võib teid oodata hüvastijätu-lehvituse asemel silmini niiske suudlus . Hea vihje vaatajale, kes hällilaulu saatel tukkuma pole jäänud ja mugavas poosis diivanil  DVD-puldini ei ulatu - alati ei tasu kiirustada kinosaalist kohe välja. Võib korraks mõtiskleda nende hetkede üle, mis äsja kingiti....hingepüüdja loits peitub (järel)mänguliselt igas sekundis, mille olete talle pühendanud. Head vaatamist ja äratundmisrõõmu!

NOORTE KRIITIKUTE LUUBI ALL 2011

on kultuurikriitika võistlus nii vanuse kui kirjutamiskogemuse poolest noortele. Ootame kriitikakonkursil osalema ka neid, kelle jaoks kultuurisündmuste kajastamine on olnud hobi juba pikemat aega, kuid pole seni saanud põhitööks.

Konkursi ideeks on julgustada noori kirjutajaid jälgima, väärtustama ja tulevikulugejale talletama meid ümbritsevat kultuuri. Konkurss toimub kahes etapis eesmärgiga haarata võimalikult laialt 2011. aasta kultuurisündmusi. Iga etapi puhul lähevad hindamisele vastavaks tähtajaks esitatud kirjutised.

Esimese etapi võistlustööde esitamise viimane tähtaeg on 31.05.2011 (võetakse vastu tekste, milles kajastatud sündmused toimusid ajavahemikul 01.01.-31.05.2011)

Ootame tekste ka jooksvalt, iga kuu kiireimale kirjutajale ergutusauhind!

Konkursile esitatavad tööd peavad kuuluma vähemalt ühte siin loetletud põhivaldkondadest: muusika, kunst, tants, film, multimeedia ja interdistsiplinaarsed üritused.

Erilise tähelepanu all on igasugused multimeedia- ja žanriülesed ilmingud nagu näitus-installatsioonid, tegevuskunst, audiogalerii, tantsuteater jpm. Filmiürituste kajastusi ootame pigem väikeste programmkinode kavadest (näiteks Tallinna puhul Kinomaja, Sõprus, Artis, Kumu) ja festivalidelt.

Võistlus viiakse läbi kahes vanusegrupis:

Долгожданная и последняя часть эпопеи о жизни огра Шрека и его семьи начинается с довольно радостного события - первого дня рождения тройняшек, детей Шрека и Фионы. Все вокруг суетятся, занимаясь приготовлениями; все, кроме Шрека. Ему явно хочется быть подальше от настырных «друзей», вечно лезущих в его жизнь. Жизнь, которую он хотел прожить совсем по-другому: попугать крестьян, подраться, порычать так, чтоб земля затряслась. Огр он в конце концов или нет?!

И тут как тут появляется Румпельштильцхен, готовый предложить Шреку возможность провести день так, как тот того захочет, за по сути пустяковую плату - один день из жизни Шрека. Контракт подписан - желание Шрека исполнено, но будет ли новая жизнь ему в радость? Ведь ни Осла ни Фионы в ней нет.

Поняв, что все надо вернуть на круги своя, Шрек начинает опасное путешествие по знакомому, но полностью изменившемуся королевству, чтобы вновь обрести друзей и любовь.

Неожиданно глубокий мультфильм представляет полюбившихся персонажей в новом свете, сохраняя при этом все атрибуты предыдущих частей с их юмором, великолепным музыкальным оформлением и захватывающими приключениями. Прекрасная сказка для всей семьи, но с весьма необычным подходом к счастливому концу.

Tеперь фильм можно посмотреть в музыкальном отделе Таллиннской Центральной библиотеки: http://tallinn.ester.ee/record=b2649107~S1*est