Möödunud nädalal peeti Tallinnas Rahvusvahelise Muusikanõukogu (International Music Council, IMC) IV ülemaailmset muusikafoorumit peateemaga „Muusika ja sotsiaalsed muutused". 26. septembrist 1. oktoobrini kestnud muusikafoorumile järgnes Rahvusvahelise muusikapäeva raames Eesti muusikapreemiate jagamine 1. oktoobril.
Foorumi peateema „Muusika ja sotsiaalsed muutused" mõjus algul loosunglikuna, ent petlik esmamulje hajus nii pea kui foorumi esimesed kõned kuulatud said.
Soome Haridus- ja Kultuuriministeeriumi sõltumatu nõuandja Hannele Lehto nentis avapäeva teemat „Õiglane kultuur" sisse juhatades, et kultuurilised õigused on alaarenenud osa inimõigustest ning nende teostamist ei jälgita ega kontrollita. Ta meenutas, et Põhjamaades on levinud mõiste igameheõigus, mis hõlmab näiteks metsast seente ja marjade korjamist. Lehto rõhutas, et analoogselt tuleks ka kultuurilisi õigusi käsitleda igameheõigusena, ning muusika peaks samuti olema kõigile kättesaadav nii osalus- kui külastajakogemusena. See ongi muusikaliste õiguste põhisisu ning Maailma Muusikanõukogu on alates 2009. aastast andnud välja Muusikaliste Õiguste Auhinda nende õiguste täitmist soodustavatele projektidele ja organisatsioonidele.
Tänavused Muusikaliste Õiguste Auhinnad anti välja 27. septembri õhtul Tallinnas ning auhinnasaajate tutvustusi vaadates sai selgeks, et muusika võib tõepoolest käivitada ja toetada muutusi nii kogukonnas kui terves ühiskonnas.
Esitluste põhjal jättis kõige vapustavama mulje II-III kohta jaganud projekt „Hearts in harmony in Barcelona". See programm oli võtnud eesmärgiks kaasata koorilaulmisse ka erinevate puuetega inimesed. Koorijuhtidele korraldati spetsiaalsed kursused, et nad oskaksid toime tulla erinevat liiki puuetega. Illustreeriva materjalina näidati videokatkeid, kus dirigendid õpivad musitseerima kinniseotud silmadega, orienteerudes muusikas vaid käteplaksude järgi, koos isegi tantsiti kinnisilmi muusika järgi.
Teine erilisena meelde jäänud projekt oli Iraagi Riiklik Noorteorkester (National Youth Orchestra of Iraq), kus mängivad koos kurdid ja araablased, moslemid ja kristlased, noormehed ja neiud, ning seda kõike hiljutisest sõjast räsitud ühiskonnas. Praegu edukalt Euroopas tuuritav orkester pälvis ühe IMC muusikaliste õiguste kolmest tunnustusauhinnast.
Peaauhinna saanud Austraalia Muusikanõukogu projekt „Music - play for life" põhjustas revolutsiooni suhtumises muusikasse kogu Austraalias ning kõige muljetavaldavam oli statistika, kui palju suudeti kaasata avalikkust, poliitikuid, koole. Uhkusega teatas kõneleja Tina Broad, et laulma pandi 500 000 väikest last ja kommenteeris, et see on juba peaaegu Eesti moodi laulev revolutsioon.
Eestlasele seostubki sotsiaalseid muutusi kandev või põhjustav muusika eelkõige laulva revolutsiooniga, kuid maailma eri paigust kohale kutsutud kõnelejad kirjeldasid, kuidas keset verevalamisi muusikasse investeeritud higi ja pisarad ka sealsetes kataklüsmides inimeseks jääda on aidanud ja aitavad. Eredaima näitena jäi meelde Egiptuse revolutsiooni ajal Alexandrias peetud alternatiivne kunstide festival, mille turvamiseks suutis nooruke korraldaja Reem Kasseem sõjaväelt välja kaubelda 8 tanki. Kohalikku kultuurielu on seal omaalgatuslikult hoogsalt elavdama hakatud, sest selle järele on suur nõudmine: 3 miljoni elanikuga linnas töötavad 37-st varasemast teatrihoonest ainult 3!
Veel ühe näite muusika käekäigust ja rollist sõjalise konflikti piirkonnas pakkus Ahmad Sarmast Afganistanist. Talibani režiimi ajal oli seal muusika kuulaminegi, rääkimata pilli omamisest, kuritegu. Selle tulemusena on rahvas võõrdunud omaenda muusikatraditsioonidest, mõnda rahvuslikku instrumenti leidub kogu riigis vaid paar eksemplari. Muusikahariduse lünkade täitmisel on appi asunud üks mittetulundusühing Saksamaalt, kinkides lastele õpinguteks pille. Et tegu on sümfooniaorkestri koosseisu kuuluvate instrumentidega, pani see omakorda mõtlema, kas humanitaarabi ülla sildi all ei varitse antud juhul (võibolla ettekavatsematu) kultuuriline sund-läänestamine. Ettekande lõpus selgus siiski, et heategijate abiga on leitud võimalusi ka afganistaani pärimusmuusika salvestamise alustamiseks. Ka selle ettevõtmisega on kiire, sest mõnegi pilli mängimise traditsioon on Talibani-aegse keelu tõttu katkenud ja sisuliselt hääbumas.
Näiteid muusika mõjust sotsiaalsete pingete leevendajana võiks tuua veel ja veel. Oma nägemuse sellest pakkus peaesinejana muusikafoorumi viimase kõnega üles astunud Youssou N'Dour. Ta rääkis, et kultuur võiks olla ühiskonna arengut suunavaks ja sellele hoogu andvaks vektoriks, eriti arengumaades, sh. Aafrikas, kus paraku riikide juhid seda ei mõista ega toeta kunstide arengusse panustada soovivaid organisatsioone. Ennast näitena tuues ütles ta, et on ise loonud 600 töökohta ning muusika valdkond tervikuna on valmis kujundama tingimusi, et luua tööhõivet ning sotsiaalset kaasatust.
Ta tegi ettepaneku, et IMC eestvõttel võiks asutada fondi muusika toetamiseks arengumaades, eriti Aafrikas. Youssou N'Douri kõne tekitas kuulajais elavat vastukaja. Üks kohalolijaist, Prantsusmaa esindaja Stephane GrosClaude pakkus huvitava idee, kuidas võiks valitsusi panna tähelepanu pöörama tegematajätmistele kultuuri valdkonnas. Tema arvates võiks IMC hakata välja andma „Muusikaliste haiguste auhinda", mis osutaks puudustele, kuid poleks samas jäigalt negatiivse häbimärgistamise tähendusega, sest haigusi on ju võimalik ravida.
Foorumil räägiti veel paljust, kuid olulisemate teemadena jäid hingele kripeldama kultuuri kaudu erinevaid rahvaid lepitada püüdvad ettevõtmised. Kahjuks jäi oma silmaga nägemata palestiina ja iisraeli noori muusikuid ühendavate koostööprojektide „Music on troubled grounds" tutvustus, mida viib läbi Rootsis asutatud organisatsioon Spiritus Mundi. Noorte ja muusika kaudu kultuuride vahele silda ehitava projekti visioon on üllas ja habras, ning Spiritus Mundi veebilehelt projektis osalenute tänusõnu lugedes tundub kõik see isegi liiga hea, et olla tõsi. Nagu ilu, on siiski ilmselt ka kõik halb ja inetu vaataja silmades, ning kui me seda oma pilguga ise ei otsi, siis võib-olla me seda ei kohtagi. Maailm võib tunduda parema paigana juba ainuüksi valitud vaatenurga tõttu.
Kommenteeri