Juba mõnda aega ringleb me sõpruskonnas kõnekäänd, et oma tehtud nali on parim nali, ehk üsna hea ja kindel võimalus nalja saada. Mulle tundub, et lisaks naljalugudele kohtab samasugust äratundmist ja mõistmist seesuguste lugudega, millest saab üles leida, võib välja lugeda või ära näha enda loo. Juhtuks veel nii, et väline keskkond, teine inimene, loetud raamat, kuulatud muusikapala või nähtud etendus annab lisaks mõne särava detaili, uue vaatenurga, veenva esitluse, uue nüansi või meloodiavärvingu ja - võibki jääda nautima. Mitte lihtsalt oma lugu, vaid äratundmisrõõmu ja veendumust, et ühist on rohkem kui erinevust.
Nüüdseks juba üle aasta tagasi lubasin endale, et kui tekib võimalus, siis Karli tuleb ikka ja jälle vaatama minna - olin tulnud „Tšuudi" etenduselt ning hing oli rahul, et lugu oli nii PÄRIS. Kogetu oli nauditav oma lihtsuses, loomulikkuses ning veenvuses.
Doris Kareval on read: "Kõik, mida tahad, tuleb su juurde, tunnb su ära ja saab sinu osaks". Päevakera oli oma ringi täis saanud ning Viljandis toimus aprillikuu lõpupäevadel taas tantsunädal - Noore Tantsu Festival. Nii nagu aasta eest, võis ka sel korral TÜVKA mustas saalis osa saada Karl Saksa loomingust - järg "Tšuudi" etendusele - "The Drone of Monk Nestor".
Lugu inimesest, kes käib oma kindlal valgustatud rajal, järgib ära õpitud ja ette kirjutatud norme, tavasid - on kindlad liigutused, rituaalid, liikumised. On loomulik ärevus ja pinge lõhede ja kriiside ületamisel. Kuid enamjaolt kõik on kindel ja tee sirge ning valguseküllane.
Kuid ikka on nii, et mõni hetk on elusam kui teine, mõni hetk nõuab eneseületust ning oma ootamatusega võtab põlved nõrgaks. Sattudes ruumi, kus kõik see, mis oli tavaks, ei oma mingit tähendust ning hinges kõlavad hoopis kummalised laulud-lood - siis võib olla tegu ausa hetkega, mis on kantud eluvaimust ja -tahtest, ka usust. Kui laine loobib mehe randa, kus kõik see, mis oli päris, on jäänud teisele poole ning ei oma mingit tähendust, siis... on oluline ellu jääda.
Alustada oma teekonda algusest, teha oma esimesed sammuasted, tõusta, tõusta kõrgemale. Leida üles kandepunkt ning tasakaalukese, see juurikas, millele toetuda, mis hoiab ja kannab, mis seob ja toidab. Sest iga uus nõuab raami(de)st välja astumist, valgusvihust (valgusringist) väljapoole liikumist, keskmest kaugemale, alt kõrgemale. Seoses vaatepunkti muutumisega muutub ka silmapiir ja arusaam.
Ja ehk on nii, et kui keha ja vaim on valmis, on inimene võimeline vastutama, ehk ka süüd - oma risti kandma. Ja kas saab lõputult kõrgemale - lõpmatuseni?
Musta saali laval on munk, kelle iga liigutus on vaimust kantud, mõte ja kontsentratsioon oma kohalolemisega teeb jälgimise, kaasa elamise ja enesesse vaatamise hetked tundlikuks ja puudutavaks. Kindlasti toetas ja aitas mõtet kanda lava puhtus, valguse selgus ja muusika... muusika. Eelpoolnimetatud toetasid loo kulgu diskreetselt, märkamatult, liigset tähelepanu nõudmata. Tantsija keha on vahend, instrument, mida tantsija valdab ideaalselt. Valdab nii, et higi pole näha, kõik, viimane kui detail, viimane kui sõrmeots on pinges ja iga liigutus, iga hingetõmme on kontrolli all, luues illusiooni, et kõik on väga lihtne, siin pole mingit raskust - see on minu lugu ja mina ise olen vahend selle esitamiseks.
Ei juhtu väga tihti teatri-,
kontserdi- või mõnes teises saalis istudes, et saab nii puhtalt tegeleda looga,
just enda loo ja küsimuste-vastustega, saades ja sidudes mõne uue detaili,
nüansi, veendumuse. Ning mis peamine: kus miski justkui ei häirigi (alates
vanaproua kommipaberi krõbinast ja lapsenutust, jõudes välja lavalt paistva
segaduseni - sellistel hetkedel on lihtsalt kahju ja piinlik ning nii mõnigi
hea elamus saab hoopis teise värvi).
Ja olgugi, et õues on juuni, oli
üpris lihtne minna tagasi 27. aprilli õhtupoolikusse ning mõelda üle, samas
mõeldes edasi, leides omi küsimusi ja omi vastuseid ning tundes rõõmu ja
heameelt, et on olnud juhust ja õnne, mis aitavad argiaskeldustes ja -mõtete
ringist välja astuda.
See mehekene mõtleb
oma pääga:
Ta puutub kokku kurjaga ja hääga
neli aastatel - - -
Mis nüüd on selja taga.
/J. Viiding/
„The Drone of Monk Nestor".
Idee/lavastus/esitus: Karl Saks
Heli: Karl Saks, Hendrik Kaljujärv
Valgus: Revo Koplus
Kostüüm: Triin Isak
Plakati pilt: Maaria Treima
Tekst: ChanelDior
Disain: Martin Rästa
Kommenteeri