30. aprillil esines Vene Kultuurikeskuses ansambel Club For Five koosseisus Maija Sariola, Susanna Hietala, Jouni Kannisto, Tuomas Ahola ja Tuukka Haapaniemi.
Club For Five edulugu algab 2004. aasta sügisest, debüütalbumiga "Ensi-ilta", mis saavutas mõne kuuga Soomes kuldplaadi staatuse. 2006 ilmus ansambli teine album "Uni", kus lisaks poplugude arranžeeringutele oli ka katsetusi grupi liikmete originaalloominguga. 2007 jõudis müügilettidele viisiku jõulualbum "Rekirektki", mis pälvis rahvusvahelise a cappella auhinna CARA, kui parim oma kategoorias.
Ansambli uusim, inglisekeelne album "You Are The Voice", ilmus 2009. aasta lõpus Warner Music Finland firmamärgi all, mitmed selle albumi laulud on Soome edetabelites kõrgetel kohtadel.1
Kontsert oli väga huvitav ning põnev. Kontsert sai välja valitud klassivendade poolt, kes arvasid, et see kontsert võib hea olla ning nende valikus ei pidanud pettuma.
Club For Five on vokaal-bänd. Nende suur eripära on see, et neil ei ole pille, aga siiski on rütm olemas, mis tuleb tänu meisterlikele „beatboxi" oskajatele ja helipuldis olevale mehele.
Kontsert oli huvitavalt üles ehitatud. Alguses ja lõpus olid head laulud, keskel oli natuke igavam minu meelest, sest need armastuslaulud olid aeglased ja uni tahtis peale kippuda, aga õnneks pärast neid oli kohe erksamad ning hoogsamad lood, mis olid ka paremad ja sai kontserti rahulikult edasi nautida.
Kontsert oli väga korrektselt esitatud ning esinejad olid suurepärasel tasemel. Hääled olid imepäraselt puhtad ning kõik keerukad asjad tulid neil kui mängeldes, eriti see, kui Tuomas Ahola tegi kitarri häält järgi. See oli võimas. Põrandalauad hakkasid ka värisema, kui Tuukka Haapaniemi oma suu avas. See bass oli väga võimas ja ta sõnadest oli ka hästi aru saada. Esinejaid üritasid küll rahvast rohkem kaasa haarata, aga peamine publik oli siiski vanemad inimesed, kes eelistasid rahus kontserti nautida ning ei läinud väga kaasa ja vahepeal tundus, et ainult meie olime ainukesed erksamad kaasaelajad.
Kõige enam meeldis mulle laul „Sweet Dreams", kus Tuomas Ahola tegi ka oma kitarri-hääle soolo. Hea laul oli ka „Brothers in Arms" kus oli suurem roll Tuukka Haapaniemel. Ülejäänud laulud olid ka head, aga minule armastulaulud eriti ei istunud tänu nende venivusele.
Kontsert õnnestus hästi ning mulle väga meeldis. Soovitan kõigile seda kontserdi ja soovin edu ansamblile edaspidiseks.
1http://www.jazzkaar.ee/artist.php?l=est&id=703
Hinda seda artiklit
Kommenteeri