ehk
Hugh Grant filmis „About a Boy" ("Suur poiss ja väike poiss") Universal Studios 2002
Oma mõtete ja tunnete väljendamiseks on erinevatel rahvastel erinevad kombed ja erinevates keeltes kõlavad sõnadki isemoodi. Kirjeldamatute tunnete puhul, mille jaoks pole sõnu üheski maailma keeles, tulevad mängu kaunid kunstid .
Kaunitele kunstidele on lisandunud toredaid liitlasi - alates Lumier´dest näiteks filmimaailm koos tehniliste imede, võimaluste ja väljakutsetega, legendaarsete režissööride ja filmitähtedega...
Just nimelt „tähe" fenomenist lähtub ka käesolev filmisoovitus, ning soov jagada kunstielamust ning siirast vaimustust, mida püüan siinkohal ridade vahele peites vaos hoida.
„About a Boy"(Rez. Paul & Chrys Weitz , aluseks Nick Hornby samanimeline raamat) on lugu, mis puudutab sügavaid, lihtsaid ja inimlikke teemasid. „Mis on õnn?", „Kas lihtsalt rahul olla on sama, mis olla õnnelik?" „Kas vabaduse hind on üksindus?" j.n.e. Väga tähtsad küsimused, mille vastused sõltuvad meie igapäevastest valikutest - ja kas valikuid tehes on need küsimused meil meeles?
Filmi novellipõhine süžee on väga lustakas ja kaasahaarav, tasakaalustamaks tõsist, kohati nukrat alatooni.
„... ükski inimene pole saar..." - Selle sügavamõttelise tsitaadiga avatakse uks majanduslikult kindlustatud, vaba ja nägusa Will´i (Hugh Grant) poissmehe - paradiisi.
Lausa „f****ing Ibizza", nagu ta ennast ise nimetab. Muuseas, väärib eraldimärkimist, et lisaks võrratutele dialoogidele on filmis kandev roll pealeloetud tekstil, n.ö. „valjusti mõtleval" teravmeelsel tegelasel, kes üsna tsensuurivabalt kasutab briti huumori kõrgpilotaaži.
Oma heaolusaarel mõnuledes ja aeg-ajalt küüniliselt naisi võrgutades jõuab Hugh-Will ühel heal päeval üksik-emade koosolekule, mis on „tõeline kullaauk" temasugusele playboy´le... Kuid kohanud tänu üksik-vanemate afäärile 12 - aastast Markust(Nicholas Hoult) ning tema psüühilises kriisis ema, (Toni Collette`i võrratu karakteriesitus) pöördub Willi maailm pahupidi...
Kuidas maitseb depressiivse vallasema küpsetatud leib (mis näeb välja nagu Lindakivi ja millel on ka vastavad lennuomadused), kuidas üks tobe jõululaul võib tagada muretu elu, luksuskorteri ja hõbedase Audi sportkupee - neile ja veel paljudele naljakatele küsimustele leiab vastuse filmi vaadates. Tõsisemad küsimused - näiteks, „mis tunne on olla armunud" või „millal sa olid viimati armunud" - võivad esile kerkida seoses sellega, et armute ise mõnda tegelasse, või koguni sellesse filmi tervikuna. Tänu Hugh Granti sarmile ja loomulikule näitlejatalendile unustate vähemalt mõneks ajaks mõiste „briti poissmees" selle maarjamaises tähenduses. Pealegi - filmi-Grant armub kaunitari, keda kehastab Rachel Weisz.
Keskmisest kogu-pere-jõulu-filmist eristab „About a Boy"´d esimestest kaadritest alates peaaegu märkamatu, intelligentsele huumoritajule apelleeriv pinge. Ükski värv, detail ning valgus pole juhuslikult valitud, kaameratöö on märkamatu, kuid filigraanne - iga kaadrit võiks vabalt kasutada taustapildina arvutiekraanil, suvalist lõiku efektses muusikavideos...(kui efektses, on näha originaal-DVD bonus-videos).
Enamus filmi muusikast pärineb artistilt Badly Drawn Boy, tema feeling ja laulud, eriti „Silent Sigh" - tabavad otse kümnesse, kui soovite - südamesse.
Autorid kasutavad meisterlikult üht muusikalist trikki - Roberta Flacki ´70-datel maailmakuusaks lauldud "Killing me softly" saab koloriitsete tegelaskujude esituses groteskse, humoorika varjundi. Briljantne õppematerjal tänastele Superstaariks pürgijatele.
See tuntud meloodia (mis originaalesituse-aegsel põlvkonnal kauneid mälestusi esile kutsub) on teatud mõttes "võtmeks" kogu story´le ning häälestab vaataja alateadvust, et koos „puändiga" saabuv lihtne ja ilus sõnum liiga haiget ei teeks.
Niisiis, kellele kõik eelnev uudisena tundus: järjekordselt on saabumas aastavahetus, koos sellega kaubanduslik jõuluhullus...
Mõnel helgemal hetkel, kui avastate ennast säästumarketis allahinnatud DVD -sid sorteerimas, lootuses leida midagi, mis De´ Ja´vu sipelgad mööda selgroogu jooksma kutsuks - "About a Boy" nimelist (Universal Studios, 2002) filmi kohates võite selle kingituse endale julgesti lubada.
Filmigurmaanil on see juba riiulil, kõrvuti "Viimse Reliikvia","ABBA", Almodovari, Kim Ki Duki ja paljude teiste kuldplaatidega (kuidas see tähtede järjekord täpselt lähebki... )
Ja see pole mõeldud reklaamina, vaid tähelepanu juhtimisena asjaolule, et romantikat pole kunagi liiga palju. Ning lugupeetud tuhanded vallalised üksik(van)emad: kui näete ringi vuramas mõnda hõbedast kelmikat Audi A5 sportkupeed - ettevaatust, selle roolis võib olla Hugh Grant : )
Head vaatamist!
Süžee põhineb Nick Hornby romaanil „Ühest poisist“. Hugh Granti vaimustus on igati mõistetav ja kumab tuntavalt läbi teksti.
Ladus ja asjalik. Vaid rohke kirjavahemärkide kasutamine (sulud, jutumärgid) muutis lugemise ebamugavaks.
Tekst on hea, nii sõnastus kui ülesehitus.
Kulme pani kergitama asjaolu, et tutvustamiseks on võetud nii vana film. Muusika- ja filmiblogis eeldaks ikka värskema materjali tutvustust, samas võibolla kirjutaja nägi seda filmi alles nüüd, seega seda punkti ei saa võtta kui suurt miinust.
Osavalt koostatud filmiarvustus, mis filmi faabulast räägib äärmiselt napilt, omati suudab hästi edasi anda linateose laadi ja atmosfääri.