Tema armastab - teda armastatakse! Nii armastatakse kui jumaldatakse - ta on Eesti muusika guru ja laternasüütaja! Nüüd on ta taas kodus käimas ning siinsetele muusikutele uusi radu juhatamas. ERSO sõlmis Neeme Järviga lepingu hooajaks 2010/2011. Maestrot seob ERSO-ga juba vana sõprus erinevatest koostööprojektidest alates Eesti Raadio ja TV Sümfooniaorkestri peadirigeermisest 1963-ndal aastal. See mees, kes ei vaja tutvustamist, kelle vägitegusid teatakse ning kelle suurmehe mõtlemise alla ERSO tänulikult peagi kuulub. Neeme Järvile on omistatud "sajandi eestlase" tiitel ning Eesti Muusikaakadeemia audoktori nimetus. Tema Kalvipoeglike kangelastegude nimistu on soliidne: olles asunud elama Ameerika Ühendriikidesse 1980-ndal aastal sai temast Göteborgi Sümfoonikute peadirigent 1982, sel aastal täitus tema kümnes hooaeg ka Detroidi Sümfoonikute peadirigendina, ta on Jaapani Filharmoonikute esimene külalisdirigent ja Kuningliku Šoti Rahvusorkestri audirigent. Tema dirigeeritud on 400 CD plaati, 1119 kontserti 125 linnas 74 orkestriga. Ta on olnud eestlaste selja sirguajaja läbi muusika, tundes ja identifitseerides end eri kultuurides elades eelkõige eestlasena ja viies Eesti muusika maailma tipplavadele. Meil kõigil on sest positiivset inspiratsiooni ammutada. Olles muusikuna osalenud Neeme Järvi proovides, olen seda imet kogenud, kus tavaliselt saab suurepärane ja suurepärasest hiilgav. Muusikutele kasvavad tiivad ja pillid helisevad võluväel. Selle ime toob kaasa maestro mõttehaare ja usaldusvõime - nii enese kui muusikute vastu. Kõik keeravad nagu imeväel oma parema poole ette ning isegi vihmapiiskade tagant hakkab päike paistma!
Järvi võsudest teame tema poegi Paavot ja Kristjanit ning tütar Maarikat. Paavo on isale võrdset konkurentsi pakkuv maailmakuulus dirigent, kellel oma kindel suhtumine ja haarav musitseerimisstiil. Ta on Cincinnati Sümfooniaorkestri ja Frankfurdi Raadio Sümfooniaorkestri dirigent ning Saksa Bremeni Kammerfilharmoonia kunstiline juht. Teda on valitud l'Orchestra de Paris dirigentiks aastast 2010. Siiani on ta ka ainuke Järvi, kes on võitnud Grammy auhinna.
Vend kristjan on sama "vägev": ta on asutanud Absolute Ensemble'i New Yorgis, millest on saanud juba väljapaistev kaubamärk erinevatel festivalidel nii USA-s kui Euroopas. Ta on novaatorlik ning uudsete ja modernsete suhtumiste kandja, seega mängida täna Frank Zappat ja homme Mahlerit on tema elus tavapärane. Kristjan on Tonkünster Orchestra dirigent aastast 2004.
Jõuame õe Maarikani, kes on võluv flötist ning kelle mängumaneer on inspireerinud paljusid heliloojaid nii Eestis, kui ka mujal. Ta on populariseerinud Eesti flöödimuusikat kõikjal maailmas. Maarika musitseerib tihti oma venna ansambli ning duoga Martinika. Elades Šveitsis, osaleb ta enamusel Eesti olulisematel festivalidel. Sellised võrsed on ajanud üks Eesti muusika hiiglane, kelle imelise taktikepi alla ERSO muusikud järgmisest hooajast kuuluvad.
Kus muusikat hästi mängitakse, lendavad inglid!
Informatiivne ja toetav artikkel, terviklikkusest või eesmärgi kandvusest jääb vajaka.
Palju fakte, ülivõrdeid, tunda on kirjutaja sügavat lugupidamist ja armastust muusika suhtes. Samas puudus kandev idee, miks sellest kirjutati.
Ei tekitanud emotsiooni. Kirjutaja on kahtlemata asjatundlik ja teemas pädev, kuid teiste postituste vahel mõjub kuidagi kohatuna. Oleks võinud rohkem seletust olla, miks Järvide elust on räägitud, muidugi on tegemist geniaalsete inimestega, kuid siiski, millega seoses neist räägitakse. Kuidagi juhuslikult mõjus see tekst, ilma sissejuhatuseta.
Oskuslikult koostatud artikkel, mida saaks kasutada lisana kontserdi kavalehele või lihtsalt toreda infona mõnes veebivaljaandes. Natuke põhjendamatu kontrasti moodustab artikli alguse ja lõpu üliemotsionaalsus, mis on teatud vastuolus informatiivse sisuga.