Hei-hei! ;)
Mina pöördun oma viimase minuti blogikandes septembrikuusse, täpsemalt 19-nda septembri laupäevasesse õhtusse, kui hinnatud, armastatud ja austatud Von Krahl avas kesköölähedases ajahetkes uksed klubikultuuri üritusele Bashment, mis sedapuhku tähistas oma 11-ndat sünnipäeva, kuid samal ajal teen mõningaid ajalisi rändeid nii varasemasse perioodi, kui ka tänasesse ja homsesse. Alustagem 19-ndast septembrist, sünnipäevast. Selleks ürituseks lennutati kohale Suurbritannia tuntud reggae artist Macka B, kes tegutsenud juba üle 30 aasta. Tollel õhtul kogesin hõõguvlahedat atmosfääri, mida meenutades naeratasin veel kaua-kaua hiljemgi. Ja teen seda siiani, kui seda meenutama asun. See on ka põhjus, miks antud õhtu väärib kajastamist, mainimist ja meenutamist.
Küsimus ei olnud ega ole minu jaoks Bashmendi puhul vaid kontserdilises ja muusikalises pooles, ehkki see põhifaktorina suuresti publikut ühendas, kuid selle kõrval mängis, ja loodetavasti mängib ka edaspidi, rolli muu lisanduv - midagi, mida on raske konkretseelt sõnastatuna välja tuua, kuna see avaldub sealolemisega kaasnevas tundes, mis on segu rõõmust, positiivsusest ja kergusest - see on antud momendi nautimine, milleni paljud üritused mind viia ei suuda. Ent too laupäevaõhtu seda tegi.
Rahvast täis tavapärane teatrisaal, mis tol õhtul muuks otstarbeks kasutusele võetud, lausa kutsus sisenema ning suunas automaatselt ja momentaalselt samme tantsupõranda poole seadma. Nii läks, nii juhtus. Eneselegi märkamatult vehkisid muidu argipäevaselt rasked kehaliikmed tavapärasest tunduvalt kergemal toonil juba minutid hiljem pärast Von Krahli atmosfääri sisenemist tantsuplatsil, ning kaasnes sellega uskumatult mõnus ning vaba tunne.
Vaba olemine on minu jaoks selle õhtuse ürituse lahutamatuid märksõnu ning eriti kehtis see tolle konkreetse õhtu kohta. Mida olen alatise sagedusega oma ürituse kaaslastele ning hiljem ka muudele üritust mittekogenud kõrvapaaridele rõhutanud, on minu jaoks kehtiv tõsiasi, kuis tegu on üritusega, kus ka tavaliselt mittetantsiv inimene leiab end lõpuks tantsupõrandalt - reklaamist tuntud mõte "tähtis ei ole tantsida osata, vaid tantsida," rakendub sealses keskkonnas peaaegu sajaprotsendiliselt. Võiks isegi öelda, et me omandame sealt mingisuguse tantsuoskuse, kuna publiku kollektiivne positiivne aura heidab õhustikust rutiinse kramplikkuse ning eestlasele sageli omapärase vaoshoituse. Too õhtu näitas üsna ilmekalt, nagu see üritus ka varem on näidanud, et meie rahvusekaaslased ei ole lammutamatu järjekindlusega pulksirged emotsioonitud joonlauad, vaid nad on elavnevad ja kaasalõbutsevad, vägagi mõnusad, säravad ning erksad kaaslased tantsuks, peoks - milleks iganes. Vaja on vaid võtit, mis peitub tihti pingevaba ning julgustava õhkkonna loomises. Kord kuus kolmandatel laupäevadel aseteidev Bashment on seda korduvalt suutnud ning mõtlen rõõmuga tagasi tollele juhuslikule laupäevale, mil minu toonane klassiõde mind telefoni vahendusel veenis, väites olevat näinud põnevat reklaami ühest reggae-peost, mis õhtul linnas toimuma pidi. Tol hetkel ei teadnud ma veel, et tegu on üritusega mis juba mitmendat-mitmendat aastat eestimaist reggae-atmosfääri kujundab. Oma hädise ning sugugi mitte kindla jah-sõna siiski öeldud sain ning klubiürituste osas skeptilise emotsiooniga end kohale ka vedasin. Ja pea peale minu tollased arusaamad öistest pidudest pööratud saidki! Nüüd ei räägi ma klubiüritusest, vaid klubikultuuriüritusest. Üks juhus on muutnud totaalselt minu varasemat arusaama siinse klubikultuuri maastiku osas. Minust on kujunenud nende Von Krahli kolmandate laupäevaõhtute tugev ning isegi kergelt tuline pooldaja. Ja ma leian, et selline üritus on hädavajalik, kuna transpordib meie põhjamaistesse südamepõhjadesse parajas annuses päikesepaistet ning elurõõmu. Tean seda väita, kuna minuga on selle üritusega kaasnevaid benefisse avastanud mitmed inimesed. Ja neist on mitmed ka püsikundedeks kujunenud.
Arvan lõpetuseks, et eestlasele on taoline elurõõmust pakatav reggae-pidu, nagu seda on Bashment, vajalik ning rangelt soovitatav. Et pidurdada majanduskriisi võimet meie elujõulisuse osas liigseid kärpeid teha, viin end järgmiselgi laupäeval Bashmendi tervendavat "energiakokteili" kogema. Ja kavatsen nautida, kavatsen vaimustuda, kavatsen tantsida ja naerda, sest inimese eksisteerimine peab olema võimalikult positiivne, mille osas tal endal palju ära teha. Seepärast soovitan seda üritust soojalt ka teistele! Olge lahedad ja rõõmsad!
Teie Häli ;)
Hea „äratuse“, äratundmise kirjeldus. Mõnusalt ladus, veenev ja nakatav tekst.
Tore teemavalik, palju siirast emotsiooni. Sõnastuse osas laused veidi pikad, et haarata emotsiooni. Mida lihtsamad lausekonstruktsioonid, seda kergem on lugejal haarata mõtet. Mida pikem lõik, seda keerulisem lugeda.
Hea sõnastus.
Rõõmus ja positiivne töö, tekitas huvi kummalise nähtuse - eestimaise reagge atmosfääri - vastu. Kirjutis on küll suunatud autori sõpradele ja tuttavatele ja seetõttu sisaldab nende jaoks enam informatsiooni.