Eestimaal on arvatavasti veel palju inimesi, kes pole Bullfrog Brownist midagi kuulnud. Nimi võib ehk tuttav ette tulla, kuid millega tegemist, seda teavad kardetavasti vähesed. Kes pole seda juba varem teinud, sel on nüüd küll põhjust Bullfrog Browni nimi meelde jätta, sest bändi kuulsus raja taga on üha aukartustäratavamaid mõõtmeid omandamas.
Ansambli arengulugu on tegelikult olnud küllalt pikk. Käsmus Viru Folgi pressikeskuses ajakirjanikega kohtudes räägib kitarrist ja helilooja Andres Roots, et tema bluusiarmastuse eelduseks olid isa plaadikogu ja Soome raadiojaamad, kuid "klõps käis", kui Pärnu Fiestal esines John Hammond. Suurima mõjutajana nimetab Andres aga Bob Dylanit, kelle esinemise nägemine 1994. a. Woodstocki juubelifestivalil Soome televisiooni kaudu põrutas noore pillimehe maailma nii, et tema arusaam muusika tegemisest polnud pärast seda enam endine. Dylani eeskuju on Bullfrog Browni laulusõnade kirjutamisel siiani tunda, lisaks põimitakse tekstidesse palju viiteid igasugu ameerika rahvalauludele, bluusilugudele ja filmidele. Muusikaliselt viljeldakse oma lugusid, mis põhinevad sõjaeelsel Mississippi deltabluusil, Eesti kontekstis on bändi loomingut nimetatud ka Emajõe deltabluusiks.
Emajõest ulatub Bullfrog Browni tuntus nüüdseks märksa kaugemale. Esimese auhinna pälvis 2003. aastal tegevust alustanud bänd juba oma esimesel ülesastumisel, kui Tartu WintFesti žürii Andres Rootsi parimaks instrumentalistiks tunnistas. 2005. aastast alates kõlab ansambli looming regulaarselt nelja mandri bluusisaadete eetris; lugu „I'll See You, Mr. Blues" ilmus toona ka Rahvusvahelise Resonaatorkitarri Ühingu kogumikul „Resophonic Players of Europe 2005".
2006. aastal kandideeris bändi EP „Uncooked" aunimetusele Tartu Aasta Tegu ning sellelt plaadilt pärit lugu „Meansalot" kõlas ainsa pärast 1971. aastat ning väljaspool USA-d salvestatud palana Saksa Radio Melibokuse slaidkitarri ajaloo saates. 2007. aastal tuli Bullfrog Brown ubl.com-i Ultimate Band konkursil kuuendaks, võisteldes kahe aasta jooksul tuhandete rahvusvaheliste pop-, rock- ja hip-hop-esinejatega ning edestades kõiki osalenud bluusiartiste. Samal aastal võideti ka suurima rahvusvahelise bluusifoorumi Blindman's Blues Forum lauluvõistlus 2004. aasta jaanuarist pärit kontsertsalvestusega loost "Spider in my bed".
Tänavu nimetas Kanada veebiajakiri "Blues Underground Network" Bullfrog Browni mulluse CD "Mother River Delta" 2008. a. parimaks Euroopas tehtud bluusiplaadiks. Augusti lõpus Manchesteris toimuvale kolmepäevasele Bob Dylan Acoustic Festivalile on Tartu trio kutsutud bluusipäeva peaesinejana. (Selgituseks veel niipalju, et Manchesteri Dylanfest on Ühendkuningriigi ainus iga-aastane Dylani-festival, kokku on selliseid festivale maailmas seitse ning ülejäänud toimuvad USA-s, Austraalias, Saksamaal, Iirimaal ja Itaalias.) Jutuajamisest ansambli liikmetega selgub, et neid kutsuti Manchesteri Dylani-festivalile juba eelmisel aastal, kuid neil tuli rahapuuduse tõttu loobuda. Sel aastal toetab muusikute sõitu Eesti saatkond Londonis.
Küsimusele, kas Bullfrog Brown julgeks esinema sõita bluusi kodumaale Ameerikasse, vastab kitarrist Andres Roots, et neid on kutsutud ka sinna, kuid jällegi rahalistel kaalutlustel on seni jäänud minemata. Naljatamisi jätkab ta, et peksa saada võib ju Inglismaalgi. Samas huumorivõtmes küsib laulja Alar Kriisa omakorda ajakirjanikult vastu: "Kas teie Kohtla-Järvele julgeksite minna?" ning pahvatab äkki naerma, sest talle meenub juhtum, kuidas nad Pronksiööl olla Narvas esinenud ning tagatipuks oli nende kavas esimene lugu "Build me a statue" (e. k. "ehita mulle kuju")... Õnneks jätkus neil taipu laulu pealkiri kommenteerimata jätta. Midagi halba nendega tookord ei juhtunud, kuid aeg-ajalt katkes esinemine publiku puudumise tõttu, sest rahvas jooksis õue kusagil nurga taga toimuvat kaklust vaatama.
Kummaliste minevikujuhtumuste juurest jõuame jutuga ansambli mitte vähem kummaliste laulusõnade juurde. Kuidas tekstid ja lood tervikuna sünnivad? Andres vastab, et tema sahtel on ikka veel täis vahemikus 1992-1997 kirjutatud loomingut, peamiselt tekste. Aga uued viisid sünnivad tihtipeale hoopis siis, kui kontserdil midagi valesti läheb, seega kogemata :-)
Kas ka seekord kontserdil midagi kogemata "valesti" läheb, seda ei oska saalis istuja kõrv küll kindlaks teha. 8.augusti õhtul on Käsmu kabel bluusihuvilisi puupüsti täis, vaevu õnnestub mõni minut enne kontserti kohale jõudnud allakirjutanul end veel uksest sisse pressida.
Bullfrog Browni koosseis on viimase paari aasta jooksul vaheldunud. Varem ansamblisse kuulunud suupillimängija Üllar Kärti asendab nüüd suupillil aegajalt laulja Alar Kriisa, kolmanda liikmena mängib vastavalt vajadusele kas bassi või teist kitarri Peeter Piik.
Loomulikult ei jää sellelgi kontserdil esitamata varem jutuks olnud "Build me a statue", teiste varasematelt plaatidelt tuttavate lugude järel panevad kõrvu kikitama ka "Two Left Feet", mis räägib kahe vasaku jalaga mehest, ning "Dentist blues" (e.k."Hambaarsti bluus"). Kahjuks pole Bullfrog Brownil olnud kombeks oma varasematele plaatidele laulusõnu lisada, huvitav oleks nende sürrealistlikusse sõnumisse põhjalikumalt süüvida. Õnneks alates Steve Lury'ga tehtud plaadist on ka laulusõnad lisatud.
Kontserdi keskel üllatab tavaliselt ainult oma lugusid mängiv bänd kuulajaid cover'iga: "Nüüd me rikume teie jaoks ühe rokiloo," lubavad muusikud. Ettekandele tuleb "Smoke on the water" huvitavas seades, kus loo signatuur-kitarrikäik on Bullfrog Brownilikult ümber kujundatud.
Viimaseks looks on iroonilisel kombel "Somebody turn on the heat", justkui poleks tillukeses Käsmu kabelis õhk veel küllalt palavaks köetud. Lõppenud laulule järgneva marulise aplausi ajal näitab Andres Roots Bullfrog Browni värskeimat plaati "Moon & Central" ja lubab pärast kontserti seda müüma asuda. Publik nõuab aga lisa, ning seda peab ta saama.
Lõppsõnaks jääb "Whiskers," mille kassilikku vabakutselist eluviisi propageeriv tekst sobiks praegusel "masu"-ajal ehk isegi töötute julgustamiseks: "I'm gonna learn my value/ I'm gonna get all dignified/.../ I'm gonna grow some whiskers/ Man, I'm gonna wag my tail/ walk softly in the night/ Lean & mean & hard as nails" (e. k. vaba tõlge "õpin tundma oma väärtust/ muutun väärikaks/.../ kasvatan vuntsid/ mees, ma võngutan oma saba/ kõnnin pehmelt öös/ sale, õel & terav kui küünis".
Pärast Käsmut võtab Bullfrog Brown suuna Haapsalu Augustibluusile ning sealt edasi Soome, 29. augustil astutakse üles Dylanfestil. August ja september ongi täidetud esinemistega vaheldumisi Soomes ja Inglismaal, kus kohtutakse taas Steve Luryga, oktoobris ja novembris leitakse uuesti aega ka Eestisse põigata. Tallinnas peaks Bullfrog Brown esinema 16. oktoobril Teater No99 Jazziklubis.
Kommenteeri