Võtke 4/4 häid hääli ja sama palju lavasarmi, lisaks peotäis huvitavaid ideid muusikalisteks seadeteks, 2/4 nahka ja 2/4 lateksit.
4/4 taktimõõdu võite ka võtta. Segage, raputage. Elamus on valmis tarbimiseks!
Umbes nii võiks kõlada sissejuhatus Soome a capella ansambli Fork esinemisele. "Selle vokaalansambli edasiviivaks muusikaliseks ideeks on teha kõike teisiti kui peab ja a cappella on bändi jaoks vaid üks vahend pop- ja rockpalade esituseks.
Originaalsus ei piirdu samas ainult muusikavalikuga. Tavaettekujutuses on a cappella ansambel nagu väike koor, mis annab kontserti. Fork on aga rockbänd solistidest ja üheskoos antakse energiline, särav ja humoorikas etteaste," iseloomustab kontserdi tutvustus Forki.
Seksika välimusega nelik astub 25. oktoobril Rock Café lavale Kylie Minogue hitiga "Can't get you out of my head". Kõlab hästi. Esimese hooga kahtlustan, et kusagilt mujalt kui neliku huulilt kostub ikkagi mingi süntesaatorikäik, aga ei. Neli häält võivad äärmise vajaduse korral läbi minna "moondamismasinast" ehk mõnest efektiplokist või vokoodrist, aga enamikul juhtudest teevad nad kõiki hääli ise, kaasa arvatud kõikvõimalikud sünteetilise kõlaga saundid.
Seega bändi kodulehel ja kontserditutvustuses antud lubadus a cappella laulmine uuele tasandile viia on täidetud. Lisaks suurepärasele laulmisoskusele valdab see ansambel hästi ka beat boxi kunsti.
Järgmisena võetakse sihikule Alice Cooperi "Poison". Veendun, et heavy metali veenev esitus a capella ansambli poolt on võimalik! Pealegi suudab Mr. Miles Precious (kodanikunimega Jonte Ramsten) selles loos oma häält Alice Cooperiga märkimisväärselt sarnaselt kõlama panna.
Forki välimust kirjeldama sobiva Roxette'i loo "She's got the look!" ajal jagatakse publik kaheks ja pannakse laulma "nanananana", ühed "She's got the look!" ja teised "Hey, Jude!" viisil. Erinevaid laule laulvad publiku pooled esindavad vastavalt 80-ndaid ja teised 70-ndaid ning Mr. Winston Chill (aka Kasper Ramström) väidab ülbelt, et tema esindab tulevikku :-)
Ettekandele tulevad veel mitmed lood diskost hard rockini, sh. lisalugudena Black Sabbathi "Iron man" ja Motörheadi "Ace of spades".
Ja lõpuks, nagu poleks siiani esitatud lugude nimekiri veel küllalt aukartustäratav, kostuvad lavalt Queeni "Bohemian rhapsody" tuttavad avaakordid! Tõele au andes tuleb tunnistada, et mitmehäälse vokaalharmoonia esitamise meisterlikkuselt jäävad nad Queenile küll alla.
Samas on see mõistetav - neil tuleb ju lisaks mitmehäälsele laulule veel ka pillide partiisid esitada.
Kui pärast kontserti bändi kodulehele kiikan ja loen, et ansambel Fork polegi professionaalsete lauljate kooslus, vaid hoopis kolmest näitlejast ja ühest politseinikust koosnev kirev kamp, võtab mind valdav ääretu lugupidamise laine mu lausa tummaks...
Kommenteeri