Karmo Tüür kirjutab oma blogis Uskumatust loost Moskva lähistelt
Kuna see lugu on niivõrd tore, ühtlasi heliline - keele kõlaga seotud - lisaks romantiline ja isamaaline ja lihtsalt suvine ja mida kõike veel, siis otsustasin sellele loole ka muusikaosakonna blogis tähelepanu juhtida.
"Kas siis selle maa keel laulutuules ei või taevani tõustes üles igavikku omale otsida?" hüüatas kord Kristjan Jaak Peterson.
Võib, saab, otsib ja leiabki, kui isegi võõra rahva seas leidub keegi, kes ainuüksi meie keele kõla pärast seda kuulata tahab ja endale lindistab. Veelgi romantilisem ja isamaalisem oleks meie jaoks muidugi see, kui too Moskva lähedal elav mees lausa eesti keelt õppima hakkaks, aga... jäägem oma nõudmistes siiski mõistlikkuse piiridesse :-)
Kommenteeri