Viimane nädal on pakkunud tallinlastele uskumatuid elamusi seinast seina: kuumi troopikarütme ja BBC poolt aastatuhande lauljaks kuulutatud Elza Soarese esmaesinemise Maarjamaa pinnal; poolpaljaid bikiinides tüdrukuid laval tantsimas ja teisalt võimsa lumetormi, mis isegi siinsetel laiuskraadidel, kus lumega peaks olema harjutud, parasjagu segadust suutis tekitada.
Kui Tallinn Winter Tropics Festivali eestvedaja Riin Urbanik mulle oma kavatsusest Tallinnas brasiilia muusika festival korraldada esmakordselt rääkis, tundus tema idee mulle ausalt öeldes veidi hullumeelsena. See oli käesoleva aasta augustis.
Ka siis, kui brasiillastest muusikud läinud neljapäeva õhtul festivali avarongkäigus poolsada pealtvaatajat endaga liituma ahvatlesid, tundus, et see festival võib üldises ürituste mitmekesisuses jääda hüüdjaks hääleks kõrbes. Isegi veel reede õhtu hakul Club von Überblingeni üsna vaevalist publikuga täitumist nähes valdasid mind festivali õnnestumise suhtes kahtlused, kuid need hajusid õige pea.
