Laupäeva esimene esineja Trio Solnyshko mängis pretensioonitut rõõmsameelset muusikat, mille saatel olnuks hea lõõgastuda. Kahjuks näis neil puuduvat pärimusmuusikale lähenemiseks oma vaatevinkel, mistõttu lahkusin kontserdilt üsna pea. Mõnevõrra hiljem üles astunud Vägilastel on oma lähenemine rahvaloomingule õnneks täiesti olemas. Vägilasi olen varemgi korduvalt kuulnud ja nende puhul meeldib mulle just see, et lugusid ei mängita maha päris arhailisel moel, vaid ansambli kõla on ühtaegu ka tänapäevane (nagu varem mainitud Malbrookilgi).
Kuulnud vahepeal eelreklaami intrigeerivast Regimissast, põikasin enne Tomáš Kocko & Orchestr'i kuulamist Jaani kirikust läbi. Kujutlus tervenisti regilaulust koosnevast missast tundus põnev, kuid paraku osutus pooleteisetunnine missa kontsertidega kattuvaks, seetõttu kuulsin sellest üsna lühikest osa. Pealegi tuleb tunnistada, et mind huvitas üksnes missa muusikaline pool.
Samal ajal tantsutas Kirsimäel rahvast Tomáš Kocko & Orchestr. Tšehhi päritolu muusikast oli kohe kuulda sugulus Svjata Vatraga. Teatavasti koosneb viimase muusikaline pale suuresti ukraina folklooripärandist ning slaavi rahvaste muusika sarnasus kostub nende kahe ansambli võrdluses küll selgesti välja. Üks Tomáš Kocko & Orchestr 'i lugu hakkas mulle meeldima õigupoolest juba enne Viljandisse sõitu MySpace'st kuulates, nimelt Severska.
